Mürgistusennetusnädal keskendub tänavu taimemürgistuste ennetamisele.

Kõik mürgistused on ennetatavad ja mürgistusteabekeskuse spetsialistid jagavad ennetusnädalal soovitusi mürgistuste vältimiseks.

Mürgistusinfoliini statistika näitab, et suurem osa taimemürgistusi on seotud piibelehe, karuputke, ussilaka, jugapuu ja levinud toataime – sulgvõhaga. Kõige rohkem on taimemürgistusi juhtunud 1–4-aastaste lastega. “Väikelaste jaoks on maitsmine üks maailma avastamise viisidest, mistõttu maitstakse nii haardeulatusse jäävaid toataimi kui ka õues kasvavaid taimi, lilli ja marju. Lapsega aeda või metsa minnes tuleb talle selgitada, et taimi ja marju ei tohi suhu pista enne, kui on vanema käest üle küsinud, et kas tohib ja on kindel, et need on söödavad,” selgitas Mare Oder.

Mürgistusinfoliinilt 16662 saadud juhiseid järgides piisab taimemürgistuste puhul enamasti kodusest ravist ja jälgimisest ning puudub vajadus haiglasse pöörduda. 2022. aastal tehti mürgistusinfoliinile ligi 4000 kõnet, mis on veidi rohkem kui eelnenud aastal. Samal ajal vähenes oluliselt mürgistusjuhtumitega haiglasse või perearsti poole pöördumine. Eestis korraldatakse mürgistusennetusnädalat alates 2018. aastast ning selle ajaga on ära hoitud tuhandete inimeste jõudmine haiglasse.

“Mürgistusennetusnädalal juhime inimeste tähelepanu sagedasematele mürgistusõnnetustele ja anname nõu, kuidas neid vältida. Samuti julgustame mürgistuse või selle kahtluse korral helistama mürgistusinfoliinile 16662. Inimeste hulgas on levinud mitmesuguseid müüte seoses kevadlillede mürgistustega, kus ohtu tegelikult ei ole. Sageli piisab taimemürgistuse korral kodusest ravist mürgistusinfoliini spetsialisti nõuandeid järgides. Mürgistusinfoliinile helistades saab selgust ohu olemasolust või asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,” selgitab Mare Oder.

Eestis töötab ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, millele helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 794 3794).

“Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega,” julgustas Mare Oder infoliini kasutama.

Mürgistusennetusnädal toimub igal aastal märtsi kolmandal täisnädalal ja sellega tähistatakse maailma esimeste mürgistusteabekeskuste käivitamist Euroopas ja Ameerikas eelmise sajandi keskpaigas.

Vaata lisaks

https://www.16662.ee/et/murgistusennetusnadal