Kas ma sobin doonoriks?
Tule doonoriks, kui oled:
-
terve, puhanud ja söönud;
-
kehakaaluga üle 50 kg;
-
18-65 aastane;
-
Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa/ elamisõiguse alusel vähemalt kolm viimast kuud.
Sa ei sobi doonoriks, kui oled:
-
nakatunud HI-viirusega või arvad, et võid olla HI-viiruse kandja;
-
põdenud või nakatunud B- või C-hepatiiti või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja
(NB! A-hepatiidi puhul võib verd loovutada aasta pärast tervenemist); -
olnud süstitavate narkootikumide tarvitaja;
-
seksinud raha või narkootikumide eest;
-
sinu elustiil või seksuaalkäitumine võib ohustada patsiendi tervist.
Sa ei sobi ajutiselt doonoriks, kui
-
põed hetkel mõnda haigust;
-
oled tarvitanud vereloovutusele eelneval või samal päeval alkoholi;
-
oled viimase aasta jooksul reisinud eksootilistes riikides, kus esineb malaariat või muid Eestis harva esinevaid nakkusi;
-
sulle või Su partnerile on tehtud viimase nelja kuu jooksul vereülekandeid, Sina või Su partner on saanud 4 kuu jooksul nõelravi, lasknud teha tätoveeringuid või naha augustamisi. Naha läbistamisprotseduuridel on oht saada viirusnakkus, mis kandub doonori vere kaudu üle patsiendile;
-
oled olnud viimase aasta jooksul seksuaalkontaktis nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega (HI-viiruse kandja, süstitavate narkootikumide tarvitaja, raha või narkootikumide eest seksinud isik vms);
-
naised ei tohi verd loovutada raseduse ajal, 6 kuud peale sünnitust ja rinnaga toitmise ajal; Valuliku ja vererohke menstruatsiooni ajal pole vereandmine soovitatav.
-
sind on hammustanud puuk, siis on vereloovutus lubatud 2 kuu möödudes, kui oled terve (borrelioosist paranedes on vereloovutus lubatud 1 kuu möödudes ning puukentsefaliidist paranedes 1 aasta pärast).
Vere loovutamist välistavad kroonilised haigused. Näiteks:
tüsistunud psoriaas, tüsistunud või insuliinsõltuv diabeet, rasked südame- ja veresoonkonnahaigused (sh rütmihäired), pahaloomulised kasvajad, närvisüsteemihaigused, süsteemsed sidekoehaigused.