Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Doonori meelespea

  • Selleks, et vereloovutus oleks ohutu nii Sinu kui ka patsiendi tervisele, hinda põhjalikult oma tervise seisundit enne, kui tuled verd andma. Vähimagi kahtluse korral konsulteeri verekeskusega. Pea meeles, et patsiendid (kelleks võivad osutuda ka Sinu lähedased) vajavad terve, nakkust mitte kandva inimese verd.
  • Verd andma tulles võta alati kaasa fotoga isikut tõendav dokument ! (esimest korda tulles kindlasti pass või ID-kaart)

  • Vereloovutusele eelneval ja samal päeval tuleb tarbida rohkesti mahla või vett ning süüa väherasvast toitu. Enne vereloovutust tuleb kindlasti süüa ! Sobivaim aeg vereandmiseks on kaks-kolm tundi pärast sööki. Verekvaliteedi huvides tasub loovutusega samal ja sellele eelneval päeval vältida väga rammusaid toite (sh rasvane sealiha, koor, majonees, rasvane täispiim).

  • Vahetult enne vereandmist joo puhkeruumis kindlasti vähemalt 500 ml mahla või vett, mitte aga kuuma kohvi või teed. See tagab hea enesetunde pärast vere loovutamist.

  • Vereloovutusega samal ja järgneval päeval on soovitav vältida suuremat füüsilist pingutust (trenn, spordivõistlused), saunas käiku ja ujumist.

  • Suitsetada ei tohi paar tundi enne vereloovutust, sest verre sattunud nikotiini mürgine toime ohustab haigeid, eriti imikuid.

  • Kui Sulle on tehtud kaitsesüstimisi, siis on soovitav konsulteerida verekeskuse töötajatega.

  • Vereandmiseks varu 30 - 45 minutit.


Kui tihti võib verd anda?
Kahe vereandmise vahel peaks olema

  • meestel vähemalt 60 päeva ja

  • naistel 90 päeva


Soovitavalt võivad naised verd loovutada kuni 4 ja mehed kuni 6 korda aastas.


Vereloovutuseks peab olema hemoglobiininäit:

  • naistel 125 – 165 g/l

  • meestel 135 – 180 g/l


Võimalikud vereloovutuse kõrvalnähud:

  • nõrkus, iiveldus, pearinglus ja teadvusekaotus (tavaliselt lühiaegne ega kahjusta doonori tervist), selle vältimiseks on oluline tulla vereloovutusele eelnevalt söönult ja kindlasti juua vereloovutuse eel vähemalt 500 ml jahedat vett või mahla;

  • verevalum torkekohas;

  • erandjuhul võib nõel punkteerimisel riivata veeni läheduses olevat närvi.


Kõrvalnähtude ilmnemisel pöördu verekeskuse personali poole või lähimasse meditsiiniasutusse.

Doonori töölt ära lubamine:
Vastavalt Vereseadusele on doonoril õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks.

§ 7. Doonor ja retsipient

(1) Doonor on 18 – 65- aastane teovõimeline isik, kes teiste inimeste ravi otstarbel loovutab vere käitlejale oma verd tasuta.

(2) Doonoril on võlaõigusseaduses sätestatud patsiendi õigused ja kohustused.

(3) Doonoril on õigus:

  1. saada üldist teavet vere käitlemise ja vereülekande kohta;

  2. saada teavet vere loovutamisega kaasneda võivatest ohtudest;

  3. loobuda vere loovutamisest igal ajal oma soovil;

  4. saada teavet oma tervise seisundi, verele teostatud uuringute tulemuste ja loovutatud vere raviks kõlblikkuse kohta;

  5. saada tööandjalt vaba aega vereloovutamiseks; (viide Vereseadusele)

  6. isikuandmete salastatusele.

Koostatud/Ajakohastatud 09.05.2023