27. november 2023
Eesti Naistearstide Seltsi üleskutse
Eesti Naistearstide Selts kutsub üles tervishoiutöötajaid julgustama kõiki rasedust planeerivaid naisi, rasedaid ja rinnaga toitvaid emasid end COVID-19 ja gripi vastu vaktsineerima.
Ka varasemalt SARS-CoV-2 vastu vaktsineeritud naistel on soovitatav uuendatud koostisega mRNA COVID-19 vaktsiini lisadoosi manustamine. Eestis on kättesaadav hetkel Comirnaty, mis sisaldab kaitset XBB1.5 alatüübi vastu. Eriti kasulik on vaktsineerimine riskirasedatele (ülekaal, vanus üle 40 aastat, krooniline kopsu-, südamehaigus, raseduseelne diabeet) ja rinnaga toitvatele naistele. Lisadoosiga vaktsineerimine on lubatud juhul, kui on möödas vähemalt 2 kuud eelmisest COVID-19 vastu vaktsineerimist või SARS-CoV-2 infektsioonist.
SARS-CoV-2 vastane vaktsineerimine on lubatud igas raseduse trimestris. Soovitatav on eelnev patsiendi nõustamine ning selle dokumenteerimine haigusloos. Tänaseks on kogutud piisavalt infot mRNA vaktsiinidega rasedusaegse vaktsineerimise ohutuse kohta. Raseduseelse ja –aegse vaktsineerimisega seotud kasu ületab sellega seotud riske.
Gripi vastu vaktsineerimine (mitte elusvaktsiiniga) on lubatud igas trimestris ja eriti kasulik enne gripi hooaja algust.
COVID-19 ja rasedus
Rasedus suurendab COVID-19 haigestumisel intensiivravi ja kopsude kunstliku ventilatsiooni vajaduse tõenäosust, samuti tõuseb koroonahaige ema vastsündinul intensiivravi risk. Eriti suur risk on rasedatel varasemast teadoleva seisundiga ning haigusega (näiteks ülekaal, diabeet, krooniline südame, kopsuhaigus jne). Kõrgenenud on risk enneaegseks sünnituseks, loote kasvupeetuseks ning üsasiseseks surmaks. Sarnaselt on grippi raske haigestumise risk kõrgem raseduse ajal.
Vaktsineerimine raseduse ja rinnaga toitmise ajal
Rasedus ja rinnaga toitmine ei ole vastunäidustus vaktsineerimiseks; raseduse testimine enne vaktsineerimise otsuse tegemist ei ole vajalik. Vajadusel saab nõu pidada oma naistearsti või ämmaemandaga. Vaktsineerimine on lubatud mistahes raseduse ajal manustatava vaktsiiniga, sealhulgas 14 päeva jooksul peale muu vaktsiini manustamist. Vaktsineerimine on sarnaselt tõhus nii mitterasedatel kui ka rasedatel patsientidel.
Kõik COVID 19 vaktsiinid on sarnase efektiivsusega ning langetavad oluliselt raske COVID infektsiooni tekke võimalust.
Hetkel teadolevate andmete põhjal antikehad kanduvad lootele transplatsentaarselt, juhul kui rase naine vaktsineerib ennast raseduse ajal.
Vaktsineerimise kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete esinemine pärast vaktsineerimist on seotud organismi vastupanuvõime (antikehade) tekkimisega koroonaviiruse suhtes – punetus, valu süstimise kohas, palavik, iiveldus jne. Vaktsineerimisjärgse palaviku korral on lubatud (ka rasedatel) kasutada paratsetamooli. Anti-D-immunoglobuliini manustamine vajadusel on lubatud. Ükski COVID 19 vaktsiinidest ei põhjusta viljatust ega kutsu esile raseduse katkemist.
Ei ole soovitatud nende rasedate vaktsineerimine, kellel on esinenud äge allergiline reaktsioon või anafülaksia eelneva COVID-19 vaktsiini manustamise puhul.
Lisainfo vaktsineerimise kohta Pärnu Haiglas nähtav Pärnu Haigla kodulehel.