Ultraheli ehk sonograafia (EST)

Mis on ultraheli?

Ultraheli on diagnostikameetod mis kasutab kõrgsageduslike mehhaanilisi võnkeid  uuritavast piirkonnast ja organist informatsiooni kogumiseks.

Ultraheliga saab uurida pehmeid kudesid ja parenhümatoosseid organeid nagu: kõhunääre, neerud, maks, lümfisõlmed ja väikevaagna piirkonda. Ultraheliga ei saa uurida luukudet ega õhuga täidetud organeid (nt kopsud).  Ultraheliuuringul saab hinnata organite  struktuuri ioniseerivat kiirgust (röntgenuuringud) kasutamata. 

Näidustused

Ultraheliuuringu näidustused  hõlmavad erinevate kudede uurimist, aga ka protseduure, mille käigus võetakse  proovitükke  ning raviprotseduuride läbiviimist näiteks liigse vedeliku  eemaldamist ultraheli kontrolli all.  

Ultraheli on esmaseks uuringumeetodiks mitmete haiguste puhul, aga ka täpsustavaks uuringuks teatud leidude puhul. Ultraheliuuring on suure informatiivsusega, kergesti teostatav ja ohutu.

Segavaks faktoriks uuringu teostamisel on mao- ja soolegaas, seetõttu kõhuõõne uuringuks on vajalik ettevalmistus. 

Ettevalmistus kõhuõõne uuringuks:

• Võtke kaasa saatekiri – ilma saatekirjata uuringut ei teostata.

Uuringueelsel kolmel päeval vältida magusat, gaasilist ning raskesti seeditavat toitu ja jooke (herned, oad, kapsas, värske kohupiim, rasvane ja suitsetatud liha, kondiitritooted, energiajoogid, mineraalvesi) ja värskeid puu- ja juurvilju. Kõhukinnisusega patsientidel teha klistiiri või võtta lahtisteid nii, et kõht oleks enne uuringut läbi käinud. Puhast kraanivett võib juua piiramatult.

Ülakõhu ultraheliuuringu/ ülakõhu kaebuste puhul EI TOHI enne uuringut:

• Süüa vähemalt 5 tundi enne uuringut.

• Juua gaasilisi jooke.

• Närida närimiskummi.

• Suitsetada vähemalt 5 tundi enne uuringut.

• Kusepõie täitmine ülakõhu kaebuste puhul pole vajalik (vaid siis juhul kui saatja arst soovib uurida kogu kõhtu, alakõht kaasa arvatud)

 

Neerude, kusepõie ja eesnäärme uuringuks TULEB:

• Tulla uuringule täitunud kusepõiega.

• Selleks juua puhast gaseerimata lisanditeta vett (kraani-, kaevu-, allikavesi) ca 1,5liitrit alustades joomist ca 2-3 tundi enne uuringut.

• Kusepõit võib tühjendada alles peale uuringut.

 

Neeruarterite uuringuks

tuleb reserveerida hommikune uuringuaeg ning ettevalmistus on sama nagu ülalpool mainitud kõhuõõne uuringule. Määratud igapäevaseid ravimeid võib manustada enne uuringut, v.a. enne suunatud sapipõie uuringut.

Ettevalmistust ei vaja: kilpnäärme, liigeste, rinnanäärmete, jäsemete veresoonte, pehmete kudede ultraheliuuringud.

Uuring on valutu, kuid vahel on arstil vaja avaldada pildi parema kvaliteedi huvides anduriga survet mõnele kehapiirkonnale ja see võib põhjustada lühiajalist ebamugavustunnet.

Mis juhtub uuringu käigus?

• Uuringu eelselt palutakse Teil eemaldada uuritavast piirkonnast riided ja ehted (nabarõngad jms) ning asetatakse uuritava piirkonna nahale geeliga andur, mis võib olla jahe.

• Uuringu teostamise ajal liigutatakse andurit mööda nahapinda.

• Uuring on valutu, kuid vahel on uuringu teostajal vaja avaldada pildi parema kvaliteedi huvides anduriga survet mõnele kehapiirkonnale ja see võib põhjustada lühiajalist ebamugavustunnet.

• Tavaliselt on ühe piirkonna uuringu kestus 15-20 minutit. Kui ultraheliuuringuga kaasneb raviprotseduur, võib see kesta kauem.

 

Vastunäidustused

Kõhuõõne uuringul suhteliseks vastunäidustuseks rohke mao- ja soolegaas, seega mittepiisav ettevalmistus ning tugev ülekaalulisus.  

Uuringu tulemuste selgumine

Pärast uuringut analüüsib radioloog/ultrahelispetsialist saadud kujutisi ja kirjutab uuringu vastuse. Tulemused edastatakse Teie digitaalsesse haiguslukku elektroonilisel kujul või paberkandjal.

Kui Te ei saa kokkulepitud ajal uuringule tulla, siis palume teavitada sellest radioloogiaosakonda tel.447 3561