Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Kontaktdermatiit

Kontaktdermatiit (KD) on välistest teguritest põhjustatud naha pindmise osa põletik, mis tekib ärritava või sensibiliseeriva (allergiat tekitava) aine sattumisel nahale otsekohe või mõne päeva pärast kontakti keemilise ainega. Tegemist võib olla allergiaga või lihtsalt reaktsiooniga mingile ärritavale materjalile. Kliiniliselt on kaks dermatiidi tüüpi: lihtne või allergiline.

Kontaktdermatiidi põhjused ja kujunemine

70%-l patsientidel on nahapõletiku põhjuseks ärritajad ja 30%-l allergeenid (vt.hiljem).

Lihtne e. ärritusdermatiit on naha mitteallergiline põletikureaktsioon, mis tekib kas pärast vahetut kokkupuudet tugeva ärritajaga (seep, kosmeetikatoode või pesupulber) või pärast pikka aega kestnud kontakti nõrgatoimelise ärritajaga. Naha punetus, ketendus, sügelemine ja lõhed võivad tekkida ootamatult.

Lihtne KD on enam levinud nn. “märja töö” tegijatel, kes tööprotsessi tõttu peavad sageli pesema käsi või kasutama puhastusvahendeid. Probleem võib tekkida aga kõikidel inimestel, kes piisavalt pikka aega ärritavate ainetega kokku puutuvad. Eriti vastuvõtlikud on atoopilise nahapõletikuga patsiendid. Enamus käteekseemi juhtusid on samuti tingitud kontaktist ärritavate ainetega.

Allergilise kontaktdermatiidi kujunemine võtab aega. Erinevalt lihtsast KD-st, ei teki reaktsiooni peale esmakordset kokkupuudet ainega; vajalik on organismis allergilise reaktsiooni esilekutsumine, milleks tavaliselt kulub umbes 10 päeva. Sageli on inimene allergeeniga kontaktis olnud aastaid enne lööbe teket. Lööbe tekitamiseks piisab ka väiksest aine kogusest.

Kuidas näeb välja kontaktdermatiit

Mõlemad dermatiidid on oma väljanägemiselt suhteliselt sarnased - piirduvad kontakti kohaga. Kuid allergilise KD korral võib lööve sealt ka väljuda. Haigus võib kulgeda ägedalt, alaägedalt või krooniliselt, sõltudes põhjusliku aine tugevusest, kontaktiajast ja organismi reaktsioonist.

Ägedat nahapõletikku iseloomustavad punetus, turse, paapulid (kühmukesed) ja villikesed. Villikeste lõhkemise järel väljub sealt koevedelik, tekivad erosioonid (marrastused) ja järgnevalt ketendus. Käe funktsioon on häiritud.

Alaägeda dermatiidi korral on nahal punetus, turse, mõõdukas infiltratsioon (tihenemine), paapulid, ketendus ja üksikud villikesed.

Kroonilisele dermatiidile on iseloomulikud naha kuivus, ketendus ja valulikud lõhed. Seda esineb kõige sagedamini labakätel. Ei allu ravile.

 Millised ained ärritavad nahka

Ärritajad on tavaliselt keemilised ained, mis nahaga kokkupuute järgselt on võimelised kahjustama nahka ja põhjustama lihtsat kontaktdermatiiti. Nahka ärritavad ained jaotatakse nõrkadeks ja tugevateks.

Nahka võib ärritada ka hõõrdumine, mikrotraumad, madal keskkonna niiskus, külm, kuum.

Sagedasemad nõrgad ärritajad on:

  • puhastus- ja pesemisvahendid, seebid

  • kosmeetikatooted (eriti lanoliini sisaldavad)

  • parfüümid

  • ajalehepaber

  • kummi, nahk

  • tööstuskemikaalid

  • märg tsement

  • juuksevärvid

  • vesi

  • tolm ja mustus

  • õlid ning orgaanilised lahustid

 

Tugevad ärritid on alused ja happed.

Sagedasemad kontaktallergeenid Eestis

Nikkelsulfaat – esineb metallehetes, juveelitoodetes ja rõivalisandites. Nikkelsulfaat reageerib higi toimel

Formaldehüüd - esineb tööstuses, olmes ja meditsiinis. Teda leidub kangastes ja paljudes desinfitseerimisvahendites. Formaldehüüdi vabastavad mõned säilitusained (kvaternium-15, imidasolidinüüluurea, DMDM hüdantoiin, heksametüleentetraamiin jt.), mis kuuluvad šampoonide, kreemide, seepide ja paljude teiste kosmeetikavahendite koostisesse. Konservandid on metallisoolade ja lõhnaainete kõrval olulised potentsiaalsed allergeenid.

Lõhnaainete segu - paljudes parfüümides, kosmeetikavahendites, toiduainetes ning puhatus- ja pesuvahendites.

Loe lähemalt

Koostatud/Ajakohastatud 02.08.2021