Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Diabeetiline retinopaatia- mis haigus see on (EST)

Diabeet ehk suhkurtõbi põhjustab silma võrkkesta (reetina) muutusi, mille tagajärjel tekib diabeetiline retinopaatia. Diabeetilise retinopaatia tagajärjel kahjustub nägemine.

Diabeetikul on väga oluline käia silmaarsti juures kontrollis, et õigel ajal avastada diabeetilisest retinopaatiast tekkinud muutused ja alustada ravi. Õigeaegne laserravi aitab säilitada nägemist ja vähendab oluliselt püsiva raske nägemisepuude tekke riski.

KELLEL VÕIVAD TEKKIDA SILMAPÕHJA MUUTUSED?

Diabeetiline retinopaatia võib tekkida nii esimest kui teist tüüpi diabeedi korral. Seega peaks silmi kontrollima kõigil diabeetikutel.

Esimest tüüpi diabeediga haigetel tekivad diabeetilisest retinopaatiast tingitud muutused tavaliselt murdeeas. Kui suhkrutõve avastamisest on möödunud viis aastat, tuleks kindlasti käia silmaarsti juures silmi kontrollimas.

Teist tüüpi diabeediga patsientidel on kohe pärast suhkurtõve avastamist näidustatud põhjalik silmapõhja uuring silmaarsti poolt, kuna ligikaudu viiendikul patsientidest on teist tüüpi diabeedi diagnoosimise hetkel leitud retinopaatia. Edasine kontroll on soovitatav teostada aastase intervalliga, kui raviarst ei soovita teisiti.

Diabeetilise retinopaatia teke ja areng on alati individuaalne. Kindlasti sõltub silmamuutuste teke sellest, kui hästi on veresuhkur kompenseeritud ja millised on patsiendi üldhaigused.

Diabeetilise retinopaatia teke oleneb sellest, kui kaua patsiendil on diabeet olnud. Mida paremini  diabeet ja vererõhk on kompenseeritud, seda väiksem on diabeetilise retinopaatia tekke risk ja silmade kahjustuse arenemine. Juba tekkinud silmapõhja muutuste korral on kindlasti vaja hoolega jälgida, et veresuhkur oleks korras ja vererõhk ei oleks kõrge.

KUS TEKIVAD SILMAPÕHJA MUUTUSED?

Võrkkest e. reetina on silmapõhja valgustundlik kiht. Enne võrkkestale jõudmist peab valguskiir läbima silma sarvkesta, läätse ja klaaskeha.

Võrkkestast jõuab kujutis mööda nägemisnärvi ajju.

MILLISED MUUTUSED TEKIVAD SILMAPÕHJAS?

Diabeetilist retinopaatiat liigitatakse tekkinud muutuste raskuse järgi. Alguses tekkivad muutused põhjustavad kahjustuse, mille puhul uudismoodustunud veresooni (neovasa-sid) ei esine (nn. mitteproliferatiivne retinopaatia).

Diabeet tekitab muutusi võrkkesta väikestes veresoontes. Veresooned võivad sulguda, samuti muutub veresoonesein läbilekkivamaks.

Väheste ja keskmiselt väljendunud muutuste korral on veresoonte kahjustuse tõttu tekkinud veresoontelaiendid (mikroaneurüsmid), võrkkesta sisesed verevalumid (intraretinaalsed hemorraagiad) ja jääkaine ladestused (ekssudaadid).

Raskelt väljendunud muutuste korral on eelnevalt loetletud muutustele lisandunud võrkkesta veenide laienemine ja algavate uudismoodustunud veresoonte teke ning eelnevalt kirjeldatud muutused on rohkem  väljendunud. Edasi võib lisanduda uudismoodustunud veresoonte teke (proliferatiivne retinopaatia).

Uudismoodustunud veresooned on ebatäiusliku ehitusega, mis võib põhjustada nende seinte läbilaskvust ja silmamuna täitub verega. Tekib klaaskeha verevalum (hemorraagia). Sellised verevalandused soodustavad ka sidekoe (proliferatsioonide) teket, mis võib viia võrkkesta silmapõhjast irdumiseni (ablatio retinae) ja nägemise kaotuseni.

Kõikide eelpoolloetletud retinopaatia staadiumite puhul võib esineda kollatähni (maakula) kahjustus ehk kliiniliselt väljendunud maakula turse. Kollatähn asub võrkkesta keskosas ja on niinimetatud „kõige parema nägemise koht“, sest kollatähn võimaldab näha detaile ja lugeda. Kollatähni kahjustus ei ole otseses seoses sellest kaugemal asetseva diabeetilise retinopaatia muutustega.

Loe lähemalt

 

Koostatud/Ajakohastatud 30.07.2021