Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Reisimine ja reisiapteek

Reisimine kuulub meie igapäeva ellu üha rohkem. Nii äri- kui puhkusereis peaks kujunema põnevaks ja meeldivaks elamuseks, kuid samas võivad sellega kaasneda tõsised terviseriskid nii Teile kui Teie perele. Eksootilistesse paikadesse reisides on suurem võimalus puutuda kokku Eestis mitteesinevate haigustega. Reisides tuleb hakkama saada mitte ainult võõraste keelte ja kultuuridega, vaid ka erineva toidu, vee, kliima, kõrguste- ja ajavahe ning teiste inimorganismi mõjutavate teguritega. Tihtipeale ei saa reisija immuunsüsteem hakkama võõrapärase keskkonnaga. Selleks, et loodetud suurepärane reisielamus ei muutuks ootamatu haiguse ilmnedes õudusunenäoks on koostöös Eesti Terviseameti (ETA), Eesti juhtivate reisibüroode ja reisinõustamise teenust ning vaktsineerimist pakkuvate meditsiinikeskustega loodud internetilehekülg www.reisivaktsiinid.ee. Nimetatud leheküljel olev informatsioon põhineb ETA, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Center for Disease Control (CDC) soovitustel, mida peaks ohutuma reisimise huvides silmas pidama. Lisaks leiate sealt informatsiooni enamlevinud nakkushaiguste kohta, kuidas neid ennetada ja mida reisil olles teha, et haigestumist vältida. Täiendavat informatsiooni nakkusohtudest ja soovituslike ennetusmeetmete kohta võite leida Terviseameti koduleheküljelt Pilt on eemaldatud.Avaleht | Terviseamet rubriigist „Reisimine ja tervis“ WHO International Travel and Health CDC Yellow Book.

Sõltuvalt reisi eesmärgist, sihtriigist ja seal viibitud aja pikkusest, võib reisimise jagada kahte gruppi. (Selle alusel määratakse, millised vaktsiinid on iga sihtkoha külastamisel soovitatavad).

  • Grupp 1 (turism) - siia gruppi kuuluvad äri- ja turismireisijad, kelle reisi pikkus on kuni 4 nädalat;

  • Grupp 2 (pikaajaline viibimine) – siia gruppi kuulub nii pikem reis välismaale, kui ka lühem reis ebapiisavate hügieenitingimuste ja halva majandusliku olukorraga sihtriikidesse ning kus toimub pikaajaline kokkupuude kohalike elanikega (nt. töötamine, nn. seljakotimatkad). Pikaajalisel sihtriigis viibimisel peaks kaaluma muuhulgas naaberriikide vaktsineerimissoovitusi, kuna lähiriikide vaheline turism toimib ka seal. Reisi planeerides tuleb arvestada, et osade reisivaktsiinide puhul peab vaktsineerimist alustama juba vähemalt 4 nädalat enne reisi algust.

 

Kas teadsite, et…

Palavikualandajad ja valuvaigistid peaksid kaasas olema, kuna peavalu võib tekkida vähesest vee joomisest, kuumusest või alkoholi tarbimisest. Samuti võib kergelt külmetada, kui liikuda kuumast õhust konditsioneeriga varustatud jahedasse ruumi. Tugevama valu puhul võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni, peojärgse peavalu vastu sobib aspiriin, mis vedeldab verd ja teeb sellega olemise paremaks. Kes kergesti külmetavad, neil võiks kaasas olla ka nohuja köharavimid. Samuti võib kuiv õhk põhjustada ninakinnisust, siis on heaks vahendiks meresoolalahus.

Teistsugune toitumine põhjustab samuti sageli seedehäireid – puhitusi, kõhulahtisust või – kinnisust, kõrvetisi ja maovalusid. Kindlasti peaks kaasa võtma ravimid kõhulahtisuse vastu. Gaaside ja kõrvetiste vastu peaksid end varustama kindlasti kõik need, kel vaevusi juba varem esinenud. Võimalike kõhuhädade ennetamiseks soovitatakse hakata juba nädal enne reisile minekut tarvitama probiootikume, mis on väga tõhusad, ennetamaks probleeme seedekulglas. Tarvitamist tuleks jätkata ka reisil olles.

Laeva- või lennukisõiduga võivad samuti kaasneda tervisehädad. Kuna laeva- ja lennukisõitu taluvad inimesed erinevalt, tuleks merehaiguse ennetamiseks kasutada ingverit sisaldavad tablette, mis aitavad ära hoida iiveldustunnet ja oksendamist.

Pikematel lennureisidel võib järsust rõhuvahetusest ja istumisest tingitud verevoolu aeglustumisest tekkida jalgades veeniprobleemid. Seetõttu on soovitav kanda spetsiaalseid reisipõlvikuid, mida saab osta apteekidest. Ilmtingimata peaksid põlvikuid kandma ülekaalulised, suitsetajad, rasedad ja inimesed, kellel on olnud eelnevalt operatsioon.

Allergiatabletid on kasulik kaasa pakkida isegi neil, kel pole kunagi vesist nina ega löövet olnud. Allergiahoo võib saada tundmatu putuka hammustusest, tundmatutest toiduainetest, olmekeemiast, hotellis kasutatud põrandakattematerjalist või ühekordsetest linadest.

Ohatis võib tekkida neil, kel on seda varem esinenud, kuna kliimamuutusest ja päikesest põhjustatud stress nahale võib selle taas vallandada. Selleks, et ohatis reisi ei rikuks, tasub apteegist kaasa võtta ohatisekreem. Kindlasti ei tohiks unustada ka sääsetõrjevahendeid ning sääsehammustust leevendavat vahendit. Lisaks võiks kaasas olla päikesepõletust ennetavad ning leevendavad vahendid. Nii soojale maale kui ka mägedesse suusatama minnes peab kaasas olema vähemalt 15−50 UV-faktoriga päikesekreem, kuid seda võib hankida ka kohapealt.

Lastele mõeldes on soovitav kotti pakkida erineva suurusega plaastreid, antiseptikut, söetablette, palavikuvastast siirupit ning nohu- ja allergiavastast siirupit. Lastele sobib kasutamiseks kõrgeima kaitsefaktoriga päikesekaitsekreemi ning pärast päevitust kasutada kindlasti päevitusjärgset kreemi – see niisutab nahka ja aitab päevitust säilitada.

Meeles peab pidama, et reisil olles võivad erinevad tervisehädad kimbutada ka kõige tervemaid inimesi. Seepärast tasub käia 4 – 6 nädalat enne riskantsematesse piirkondadesse reisimist perearsti konsultatsioonil, siis jõuavad vajalikud vaktsiinid mõjuma hakata. Perearst või reisimeditsiini kabineti nõustaja oskab anda nõu ka selles osas, millised vaktsiinid on ühte või teise piirkonda reisides kohustuslikud.

Loe lähemalt

Koostatud/Ajakohastatud 29.07.2021