Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Dieet hüpertensiooni korral

Hüpertensioon on üks olulisemaid südame-veresoonkonna haigustesse suremuse põhjuseid Eestis. Uuringud on näidanud, et Eestis on vererõhu kõrgenemist lapseeas kaunis harva, kuid täiskasvanute seas on hüpertensiooni (SVR > 140 mmHg ja/või DVR > 90 mmHg) väga sageli (Eesti Kardioloogia Instituudi 1999.-2001. A epidemioloogilise uuringu andmeil on Tallinnas 39,6% meestel ja 19,2% naistel vanuses 30-54 a hüpertensioon). Samal ajal kasutab Eesti elanikkond väga soolast toitu (~ 15 grammi soola päevas ainult valmis toiduainetest, arvestamata soola juurdelisamist toiduvalmistamisel või söömisi). See on kaks ja enam korda suurem soovitatavast naatriumkloriidi hulgast.

Dieedi osa haiguse ravis

Hüpertensioon on päriliku eelsoodumusega haigus, mis avaldub mitmete muude tingimuste (suitsetamine, psühholoogiline stress, liigne kehakaal jt) keskkonnas. Kuigi paljud inimesed võivad aastaid elada kõrgenenud vererõhu olemasolust teadmata, viib see sageli eluohtlike komplikatsioonideni (ajuinsult, südameinfarkt). Seetõttu on hüpertensiooni varajane diagnoosimine ja ravi südame-veresoonkonna haiguste esinemise vähendamisel esmajärgulise tähtsusega. Hüpertensiooni riskitegurit; uurimisel on leitud, et toitumisharjumuste muutmine võimaldab hüpertensiooni raskusastet kergendada.

Toiduainete mõju hüpertensioonile

Keedusool

Elanikkonna uuringutest on selgunud, et rahvastel, kelle toit sisaldab palju soola, esineb rohkem kõrgenenud vererõhku kui vähe soola tarbivatel rahvastel. Samuti on migrantide uuringutest selginud, et toitumistavade muutumine läänelikuks (soolane töödeldud ja rasvane toit) suurendab hüpertoonia esinemissagedust, eriti vanemate inimeste hulgas. Teiselt poolt on tähele pandud, et soola vähendamine toidus ei mõju sugugi kõikidel hüpertoonikutele vererõhku normaliseerivalt. Tundlikkus soola suhtes on pärilik ja esineb perekonniti (20 - 30%- l). Pärilik tegur näib soolatundlikel inimestel elevat tugevam kui teised tegurid, võrreldes nende inimestega, kellel soojatarbimise piiramine ei vii sugugi alati soovitud vererõhu langusele. Kuna praegu pole olemas veel kindlat testi, mille abil ära tunda, kes on soolatundlik, siis soovitataksegi kõigil, kellele võib olla soolatundlikkus pärilikult edasi antud, vererõhu kõrgenemise puhul toidus soola hulka piirata. Hüpertensiooni spetsialistid soovitavad piirata soola hulka hüpertoonikute laste toidus alates varajasest east, sest liigne sool saaks nendel hilisema vererõhu kõrgenemise vallandajaks. On teada, et pärilikult soolatundlikel lastel ei teki hiljem täiskasvanuna hüpertensiooni, kui nad on varasest east alates söönud vähe soola. Keerulisem on vererõhu normaliseerimine täiskasvanutel, kellel on keedusoola tarvitamine olnud harjumuslikult ohter. Nendel juhtudel ei ole mõõdukas soola piiramine üksi kuigi efektiivne, sest vererõhk on tõusnud progresseeruvalt, tulenevalt pidevast varasemast koormusest neerudele, südamele ja veresoontele. Kui aga ravimitega vererõhk alla viiakse, siis vererõhu normaalsel tasemel säilitamisel on soolavaene dieet omal kohal. Olukordi, kus naatriumi hulk organismis väheneks ohtliku määrani, esineb harva. Nendeks võivad olla korduvad oksendamised, pidev kõhulahtisus, liigne higistamine või teatud neeruhäired, mistõttu viiakse soola uriiniga liigselt välja. Sagedasem on olukord, kus liigne naatrium ja sellega koos vedelik peetuvad organismis, tekitades turseid. Näiteks neeru- ja südamehaigetel on suurem oht pundumiseks. Tervel mittesoolatundlikul inimesel seda ohtu ei teki ka suurema hulga soola tarbimise korral. Tekib janu ja liigne sool viiakse koos vedelikuga organismist välja.

Loe lähemalt

 

Koostatud/Ajakohastatud 29.07.2021