Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED „5-11-aastaste laste vaktsineerimine“

Koroonaviirus ja lapsed:

  • Eestis on 01.01.2021 seisuga 102 751 last vanuses 5-11 aastat.

  • 7 päeva positiivsete testide arv (01.12 seisuga): 5-9 vanuserühmas 294; 10-14 vanuserühmas 392, kusjuures 10-14 vanuserühmas on nakatumine 100 000 elaniku kohta Eestis hetkel kõige suurem.

  • Kokku kinnitatud nakkusjuhte: 5-9 vanuserühmas 10 776; 10-14 vanuserühmas 16 044

  • Haiglaravil viibinuid: 5-9 vanuserühmas 48; 10-14 vanuserühmas 71

  • Surnuid: 1

  • MIS-C esinemine Eestis: Eestis on multisüsteemset põletikulist sündroomi diagnoositud 24 lapsel.

  • USAs on vanuserühmas 5-11 diagnoositud COVID-19 2,2 miljonil lapsel (5,7% haigusjuhtudest) ja surmasid kokku 199. Detsembri alguseks on seal vaktsineeritud üle 4,5 miljoni 5-11-aastase lapse.

 

Miks lapsi vaktsineerida, kui lapsed põevad koroonat enamasti kergelt ja haiglasse satuvad väga harva?

Suurem osa lastest põevad COVID-19 tõesti kergekujuliselt või sootuks ilma sümptomiteta. See et COVID-19 on lastele vähem ohtlik kui vanematele inimestele, ei tähenda aga sugugi, et see haigus oleks lastele ohutu. Mõningatel juhtudel võib haigus ka lastel kulgeda väga raskelt: näiteks multisüsteemset põletikulist sündroomi on selle lühikese aja jooksul Eestis põdenud juba 24 last, kellest enamik olid enne koroonasse haigestumist täiesti terved.

Lisaks on murekoht ka see, et lapsed levitavad viirust samamoodi nagu täiskasvanudki. Lasteaedades ja algklassides on haiguskoldeid pidevalt, lapsed viivad haigust oma vanematele ja vanavanematele, aga toovad seda ka kodust kooli õpetajatele.

Laste vaktsineerimine aitab kaitsta nende pereliikmeid, nii riskirühma kuuluvaid kui ka näiteks väiksemaid õdesid-vendi, keda ei saa veel vaktsineerida. Samuti aitab vaktsineerimine hoida lahti koolid ja lasteaiad ning võimaldab lastel osaleda grupitegevustes nagu trennid ja sünnipäevad.

Kes kuuluvad lastest koroona riskigruppi?

Kellel haigus raske kulu võtab, ei oska keegi täpselt ennustada. Samas on teada, et lastest kuuluvad riskigruppi krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega, immuunpuudulikkusega, närvisüsteemihaigustega ja vähiga lapsed.

Miks erineb laste vaktsiini annus täiskasvanute omast?

Eelpuberteediealiste laste immuunreaktsioon on tugevam kui täiskasvanute oma. Kliinilised uuringud kinnitavad, et väiksema koguse vaktsiini toimeainega on võimalik 5-11-aastastel lastel saada sama head antikehade taset kui 12-17-aastastel või täiskasvanutel suurema koguse puhul. Laste vaktsiinis on seetõttu 30 mikrogrammi asemel 10 mikrogrammi toimeainet. Kliinilistes uuringutes leiti, et väiksema kogusega vaktsiini tõhusus on üle 90%.

Mida teha, kui mu laps saab kohe 12? Kas peaksin vaktsineerimisega ootama?

Kui Pfizer/BioNTech Comirnaty laste vaktsiiniga esimese doosi saanud laps saab enne teist doosi 12- aastaseks, siis soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon lõpetada kuur sama vaktsiiniga ehk 5-11- aastastele lastele näidustatud vaktsiiniga. Vaktsineerimisega ootama ei pea.

Laste vaktsiinis on lisaks selline aine nagu trometamiin, mida täiskasvanute vaktsiinis ei ole. Mis see on ja miks see laste vaktsiini sisse pandud on?

See on puhver, mis aitab hoida pH tasakaalu õigena. Selle aine kogus vaktsiinis on väga väike ja uuringud on näidanud, et tänu sellele on vaktsiin külmkapitemperatuuril stabiilsem. Kui me alguses teadsime, et Pfizeri vaktsiini võib tavakülmkapis hoida väga lühikest aega, siis seda parandatud koostisega vaktsiini võib hoida tavakülmikus kuni kümme nädalat.

Kas laps, kes on juba COVID-19 läbi põdenud võib uuesti haigestuda ja kas teda on vaja vaktsineerida?

Jah, COVID-19-ga on võimalik korduvalt nakatuda. Immuunkaitse tugevus väheneb aja jooksul ja seda nii läbipõdemise kui vaktsineerimise puhul. Uuringud on senini näidanud, et minimaalne ajavahe kahe nakatumise vahel on umbes 6 kuud ja keskmine 9 kuud. Hea kaitse saavutamiseks soovitatakse ka läbipõdenute vaktsineerimist. Läbipõdenute vaktsineerimise soovitus on laste puhul sama, mis täiskasvanutelgi: ühe doosiga 6 kuu möödumisel põdemisest.

Kuidas ma tean, kas mu laps on koroona juba läbi põdenud või mitte?

Kui keegi teie peres on koroona läbi põdenud ja ka lapsel olid sümptomid, siis võib eeldada, et ka laps on koroona läbi põdenud – isegi kui last ei testitud. Sel juhul võib vaktsiini tegemisega oodata kuus kuud haiguse põdemisest. Kui lapsel sümptomeid ei olnud, siis ei pea vaktsineerimisega ootama.

Mis juhtub, kui ma vaktsineerin hiljuti läbipõdenud last?

Vaktsiin ei ole koroona läbi põdenud lastele vastu näidistatud. Tänaseks on maailmas vaktsineeritud ca 5 miljonit last ja pole ühtegi signaali, et vaktsineerimine oleks neile kahju teinud, kuigi kindlasti on nende seas ka lapsi, kes on enese ja pere teadmata selle haiguse läbi põdenud.

Kas on lapsi, keda ei tohi kindlasti koroona vastu vaktsineerida?

Me ei vaktsineeri last, kes on parasjagu ägedalt haige. Aga üldiselt selliseid gruppe ei ole, keda kindlasti ei tohiks vaktsineerida. Immuunpuudulikkusega lastel ei pruugi tekkida koroonaviiruse vastu piisavat kaitset, aga see ei tähenda, et vaktsiin on vastunäidustatud. Immuunpuudulike kohta on eraldi soovitus, et nemad vajavad esmaseks vaktsineerimiseks kolme doosi. Ja sama kehtib ka immuunpuudulike laste kohta.

Millised on vaktsiini kõrvaltoimed lastel?

COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed on lastel samasugused nagu täiskasvanutel: levinuimad on süstekoha reaktsioonid nagu valu, turse, punetus; ning üldised reaktsioonid nagu palavik, lihase-liigesevalu, üldine haiglane enesetunne ja lümfisõlmede suurenemine, mis mööduvad reeglina mõne päevaga.

Kuidas me teame, et COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed ei avaldu paari aasta pärast?

Ükski immuunreaktsioon ei saa kesta nii kaua. Vaktsiini koostisosad lagundatakse kiiresti ja viiakse kehast välja. Antigeeni tundmaõppimisel immuunsüsteemi poolt on algus ja lõpp. Vaktsiinide kõrvaltoimed tekivad reeglina mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist, väga harvadel juhtudel kuni mõne kuu jooksul pärast vaktsineerimist.

Kus hakatakse lapsi vaktsineerima?

5-11-aastaste laste vaktsineerimist alustatakse perearstide ning haiglavõrgu arengukava haiglate vaktsineerimiskabinettides. Tervisekassa poolt on ette valmistatud jaotusplaan, kus on aluseks võetud sihtgrupi suurus perearstide nimistutes, arvestatud haiglate vajadusega ja jäetud osa vaktsiinist ka varuks, juhuks, kui mõnele poole on tarvis vaktsiini juurde tarnida. Sellise kava alusel on tagatud vaktsiini geograafiline kättesaadavus üle Eesti ning riskigruppi kuuluvad lapsed saavad vaktsineerida ka visiitidel lastehaiglatesse.

Miks vaktsineeritakse lapsi ainult perearstide ja haiglate juures?

Laste vaktsineerimist alustatakse perearstikeskustes ja haiglates, et pakkuda lastele ja lapsevanematele võimalikult turvalist ja tuttavat keskkonda, kus nad saavad esitada oma arstile küsimusi ja vajadusel leida ka julgustust. Kui tarned võimaldavad, saab vaktsiini hiljem ka laiemalt erinevate teenusepakkujate juures kättesaadavaks teha, samuti kaaluda laste vaktsineerimist koolitervishoius, eriprojektide raames, aga ka avalikes vaktsineerimispunktides ja apteekides.

Kas lastele antakse vaktsiinipass ja kas neile kehtestatakse ka piiranguid?

Pärast vaktsineerimist loob tervishoiuteenuse osutaja vaktsineerimisteatise, mis salvestatakse Tervise infosüsteemis. Selle alusel saab lapsevanem või muu seaduslik esindaja patsiendiportaalis www.terviseportaal.ee lapse nimele luua ja alla laadida EL COVID-tõendi. Vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks ehk maksimaalse kaitse saavutamiseks on vajalik kahe vaktsiinidoosi manustamine. Tõend hakkab kehtima 14 päeva pärast viimast vaktsineerimist. Vajadusel saab tõendit kasutada nii reisimiseks kui ka muude avalike teenuste tarbimiseks. Eestis ei ole lastele vanuserühmas 5-11 kehtestatud vaktsineerimistõendi esitamise kohustust ning seda pole plaanis ka tulevikus teha.

Kes teeb lapse vaktsineerimise osas otsuse?

5-11-aastaste laste vaktsineerimise otsuse teevad üldjuhul laps ja lapsevanemad. Kohaliku omavalitsuse eestkostel olevate laste osas otsustab kohalik omavalitsus. Hooldusõiguslikud vanemad peavad jõudma lapse vaktsineerimise suhtes ühisele otsusele.

Õiguskantsleri suuniste kohaselt võib seda ühist otsust esindada ka üks vanem ehk saab eeldada teise vanema nõusolekut ja piisab, kui lapse vaktsineerimise soovi väljendab üks vanem. Kui aga on teada, et teine hooldusõiguslik lapsevanem on lapse vaktsineerimise vastu, ei pea teise vanema seisukohta ootama ja vaktsineerimine pole igal juhul võimalik.

Kui lapsevanem pöördub koos lapsega vaktsineerimiseks pere- või lastearsti vastuvõtule eeldatakse vanemate ühist kokkulepet ja täiendavat kirjalikku nõusolekut ei küsita.

Kas koroona ja gripivaktsiini võib teha koos?

Koroona ja gripivaktsiini võib teha koos. Samas kogemused näitavad seda, et lapsed ise ei taha mitut süsti samal päeval saada. Gripi jaoks on kasutusel ka ninasisese manustamisega vaktsiin.

Kas lapsi peab hakkama tulevikus COVID-19 vastu korduvvaktsineerima?

Täna me seda vastust veel ei tea. Kui jälgida neid riike, kus on kõige kauem lapsi vaktsineeritud, USA ja Iisrael, siis teismeliste hulgas on immuunkaitse püsinud paremini kui vanemates earühmades. Mida vanem on inimene, seda rohkem ta vajab ka tõhustusdoosi.

Millised on COVID-19 vaktsiini võimalikud kõrvaltoimed?

Vaktsineerimise järel on täheldatud kõige sagedamini lokaalseid reaktsioone.

Lokaalsed reaktsioonid on:

 süstekoha valu (> 80%)

 süstekoha turse (> 20%)

 süstekoha punetus (> 20%)

Üldsümptomid on:

 väsimus (> 50%)

 peavalu (> 30%)

 lihasvalu ja külmavärinad (> 10%)

Samuti võivad tekkida lümfisõlmede valulikkus, iiveldus ja oksendamine, harvem, ülitundlikkusreaktsioonid (lööve, nõgestõbi, sügelus, angioödeem), halb enesetunne. Comirnaty’ga vaktsineerimise järel on täheldatud väga harva müokardiiti ja perikardiiti. Need juhud esinevad peamiselt 14 päeva jooksul pärast vaktsineerimist, sagedamini pärast teist vaktsineerimist ja sagedamini noorematel meestel.

Vaktsineerituid jälgitakse kohapeal 15 minutit, teadaoleva allergiaga patsiente 30 minutit. Kõrvaltoimed on pigem kerged ja mööduvad kiiresti (1-3 päeva), vajadusel võib kasutada nende leevendamiseks paratsetamooli või valutava süstekoha peal hoida külmakotti. Üldsümptomite tekkel tuleks täita Ravimiameti kodulehel kõrvaltoimete teatis: https://ravimiamet.ee/ravimi-korvaltoime-teatis-patsiendile Raskete kõrvaltoimete [vaktsineerimise järgselt üle 3 päeva kestev palavik, hingeldus, rindkere- või kõhuvalu, jäseme turse või jahedus, tugev/süvenev peavalu või ähmane nägemine, püsiv veritsus, väikesed verevalumid, punakad või lillakad täpid või verevillid nahal, äge jäsemete turse, äkiline kehakaalutõus ja arteriaalse vererõhu langus (eriti koos minestustundega)] tekkimisel tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Millised on COVID-19 vaktsineerimise vastunäidustused?

COVID-19 vaktsiin on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

kui esineb ülitundlikkus vaktsiini toimeaine või abiainete suhtes;

kui esimese vaktsiinidoosi järel tekkis anafülaktiline reaktsioon.

Ägeda palavikuga haigestumise korral lükatakse vaktsineerimine edasi tervistumiseni. Oluline on, et varem esinenud vaktsineerimisega seotud allergilistest reaktsioonidest saaks meditsiinitöötaja aegsasti informeeritud. Varasema süstitavale ravimile või vaktsiinile tekkinud raske allergilise reaktsiooniga patsienti peab eelnevalt konsulteerima allergoloog, vaktsineerimine viiakse läbi arstliku jälgimise all.

 

Milliseid abiaineid on COVID-19 vaktsiinides kasutatud?

Pfizer/BioNTechi vaktsiin Comirnaty

((4-hüdroksübutüül) asaandiüül)bis(heksaan-6,1-diüül)bis(2-heksüüldekanoaat) (ALC-0315)

2-[(polüetüleenglükool)-2000]-N,N-ditetradetsüülatseetamiid (ALC-0159)

1,2-distearoüül-sn-glütsero-3-fosfokoliin (DSPC)

Kolesterool

Trometamool

Trometamoolvesinikkloriid

Sahharoos

Süstevesi

Koostatud: Sotsiaalministeeriumi infomaterjalide põhjal naiste- ja lastekliinik, lastearst dr Ilona Lind, detsember 2021

 

 

Koostatud/Ajakohastatud 05.01.2024