Info sünnitajale

Millal minna sünnitusmajja?

Kui see on Sinu esimene sünnitus ja Sa pole kindel, kas on õige aeg minna sünnitusmajja, on kõige õigem helistada oma ämmaemandale või sünnitusosakonna valvepersonalile.

Enamus naisi on raseduse jooksul kogenud nn. ebatuhusid e. Braxton-Hicksi kokkutõmbeid. Enamasti algavad need raseduse teisel kolmandikul, muutudes raseduse lõpupoole järjest enam märgatavateks. Tavaliselt kestab sellisel juhul emaka kokkutõmme mõned sekundid kuni mõned minutid, võib esineda mõne tunni jooksul ja siis nädalaks kaduda. Mõned nädalad või päevad enne sünnitust võivad need kontraktsioonid muutuda sagedasemateks, regulaarseks ja üsnagi valulikuks, mistõttu on neid raske eristada tõelisest sünnitustegevusest. Erinevalt tõelisest sünnitusest selle nn. valesünnituse käigus emakakontraktsioonid ei muutu tugevamaks, kestvamaks ja sagedasemaks.

Ebatuhude leevendamiseks:

• Muuda oma kehaasendit või aktiivsust. Sageli aitab liikumine, mõnikord hoopis pikutamine. ( tõeline sünnitustegevus ei leevendu kehaasendi muutmisel, vaid tugevneb aja jooksul).

• Soe vann või dušš aitab kehal lõõgastuda.

• Joo mõni klaas vett, kuna vedelikupuudus võib sageli selliseid kontraktsioone vallandada.

• Tee lõõgastus- või hingamisharjutusi.

Raseduse ajal sulgeb tihe limakork emakakaela. Vahetult enne sünnitust limakork eraldub ja selle käigus võib esineda roosa, želeetaoline eritis tupest. Sünnitus võib limakorgi eraldumisele järgneda kiiresti, aga võib kuluda ka mitmeid päevi. Osa nais isegi ei märka limakorgi eraldumist.

Looteveed puhkevad enamasti sünnituse käigus, kuid see võib juhtuda ka enne sünnitustegevuse algust. Kui tunned midagi nirisemas või voolamas tupest ning Sa ei suuda seda kontrollida, on tõenäoliselt tegemist lootevete puhkemisega. Looteveed on tavaliselt värvitud, vereseguste või rohekate lootevete korral võib Sinu beebi vajada kiiret abi. Lootevee puhkemisel enne sünnitustegevuse algust on kõige õigem helistada oma ämmaemandale või pöörduda sünnitusmajja. Ilma looteveeta ei ole Sinu beebi kaitstud ja tekib risk infektsioonide tekkimiseks.

Kui looteveed pole puhkenud,  kuid Sul on emaka kokkutõmbed, võid sa tõenäoliselt oodata, kuni emaka kokkutõmbed on:

• regulaarsed,

• tugevad,

• umbes viie minuti järgi,

• kestavad kuskil 60 sekundit.

Kui sa elad haiglast kaugel on ilmselt õige aeg haiglasse minekuks. Teine ja kolmas laps võivad sündida oluliselt kiiremini kui esimene, sellisel juhul tuleks kontakteeruda ämmaemandaga või minna sünnitusmajja varem.

Sünnitusmajja minekuks võid kasutada kas isiklikku sõiduautot, taksot või kiirabi. Sa ise pole sellises olukorras kõige parem autojuht, seega võiks autot juhtida kas Sinu abikaasa või Sinuga kaasa tulev tugiisik. Kiirabi saad kutsuda numbrile 112 helistades.

Mida sünnitusmajja kaas võtta ?

Sünnitama minekuks oleks mõttekas mõned asjad valmis panna juba paar nädalat enne sünnitustähtaega. Nendeks asjadeks võivad olla:

• Kerge ja mugav riietus kandmiseks sünnituse ajal ja/või peale sünnitust. Soovi korral antakse teile haigla poolt öösärk ja kittel. Sünnituse käigus riided määrduvad ning seetõttu eelistavad paljud sünnitajad haiglast antavat särki.

• Hommikumantel ja toasussid.

• Kaks või kolm paari toetavaid mugavaid rinnahoidjaid, hästi sobivad eest avatavad , mis hõlbustavad rinnaga toitmist.

• Rinnapadjad.

• Suurem pakk hästiimavaid hügieenisidemeid.

• Isiklikud hügieenitarbed nagu hambahari, hambapasta, juuksehari jne.

• Soovi korral isiklik käterätt või suurem saunalina.

• Esemed, mis aitavad lõõgastuda, näiteks hea raamat, ajakiri või sinu lemmik muusika.

• Mitu paari aluspükse (igaks juhuks tuleb arvestada pikema haiglasoleku ajaga kui paar päeva).

• Lapsele: mähkmed, riided (vastavalt aastaajale) ja tekk või  magamiskott kojuviimiseks.

• Kindlasti võta kaasa rasedakaart ja ID-kaart või pass.

Mis Sind sünnitusmajas ees ootab?

Selleks, et vähendad hirmu haiglasse mineku ees, oleks hea eelnevalt kõigest, ka oma hirmudest, rääkida oma ämmaemandaga ja võimalusel külastada näiteks perekooli raames sünnitusosakonda. Rohkem infot leiad http://www.ph.ee . Ämmaemandale räägi ka kõikidest oma soovidest, mida Sa sünnituse juures ootad. Kui ka kõiki soove ei saa täita, on hea teada, miks seda ei saa teha.

Vastuvõtt sünnitusosakonda toimub ööpäevaringselt läbi erakorralise meditsiiniabi osakonna. Saabudes juhatatakse Sind vastuvõturuumi, kus vahetad riided kas haigla või enda kaasasolevate riiete vastu. Ämmaemand küsitleb Sind sünnitustegevuse alguse kohta ja teostab esmase läbivaatuse, mille käigus mõõdetakse kehatemperatuuri, pulsisagedust, vererõhku, palpeeritakse emakat lapse asendi täpsustamiseks ning registreeritakse lapse südametegevus (tehakse kardiotokogramm e. KTG). Lisaks tehakse ka tupekaudne uuring täpsustamaks emakakaela avatust ning Sulle selgitatakse, kui kaugele sünnitustegevus on edenenud. Alati küsi julgesti, kui soovid midagi teada. Kui Sul on olemas sünnitusplaan, näita seda ämmaemandale, et arutleda selle elluviimise võimaluste üle.

Meie haiglas on 4 tavalist sünnitustuba ja 1 vanniga sünnitusruum. Sünnitustoad on üsna hubased. Nendes on pehmed toolid, kott-toolid ning pallid ja liikumistoed sünnituse ajal.

liikumiseks ja mugavate asendite leidmiseks. Igal sünnitustoal on oma dušš ja WC. Vanniga sünnitusruum on mõeldud valude leevendamiseks ja/või vesisünnituseks. Soe vann või dušš rahustavad ning leevendavad valu sünnituse esimeses faasis. Kui sünnitus on kulgenud normaalselt, on võimalik ka vesisünnitus. Räägi juba varakult oma soovist vette sünnitada varakult oma ämmaemandale, kes selgitab sulle selle sünnitusviisi eelisi ja puudusi.

Sünnituse perioodid

Sünnitusel on kolm perioodi:

• Esimene ehk avanemisperiood, mille käigus emakakael järk-järgult avaneb.

• Teine ehk väljutusperiood, mille käigus beebi lükatakse allapoole ja ta sünnib.

• Kolmas ehk platsentaarperiood, mil platsenta eraldub emaka seina küljest ja lükatakse tupest välja.

Sünnituse alguses on kõige parem  olla püsti ja liikuda ringi. Janu korral võid juua vett või isotoonilisi (spordi)jooke, mis aitavad säilitada vajalikku energiat. Nälja korral söö midagi kerget. Kui emaka kokkutõmbed muutvad tugevamaks ja valulikumaks, kasuta lõõgastus ja hingamisharjutusi. Valude leevendamiseks võib tugiisik masseerida Sinu selga.

Sünnituse esimene e. avanemisperiood

Et laps saaks sündida, peab emakakael avanema 10 cm. Emakakontraktsioonide abil emakakael pehmeneb ja järk- järgult avaneb. Mõnikord võib emakakaela pehmenemise protsess võtta aega mitu tundi, mida nimetatakse latentseks faasiks. Sünnitus on nn. aktiivses faasis, kui emakakael on avanenud vähemalt 4 cm.

Kui sünnitus algab öösel, püüa olla võimalikult mugavalt ja lõõgastunult. Kui saad, püüa magada. Soe vann või dušš aitavad lõõgastuda. Päevasel ajal püüa olla mõõdukalt aktiivne, see aitab emakakaelal avaneda ja beebil liikuda sünnitusteedes allapoole.

Sünnituse käigus kontrollib ämmaemand aeg-ajalt emakakaela avatust. Esimese sünnituse korral võib emakakaela avanemine võtta 6 kuni 12 tundi.. Ämmaemand võib paluda Sul mitte pressida kuni emakakael on täielikult avanenud ja beebi pea nähtav. Pressitunde vähendamiseks püüa hingata välja aeglaselt ja rahulikult, veidi puhudes. Paljudele on abiks lamamine küljel või nn. küünarnukk-põlv asendis, et vähendada  beebi pea survet emakakaelale.

Loote südametegevuse monitooring

Sinu beebi seisundit monitooritakse terve sünnituse jooksul. Ämmaemand jälgib iga muudatust beebi südametegevuses, mis võib viidata hapnikupuudusele ning vajada sünnituse kiiremat lõpetamist. Beebi südametegevuse jälgimiseks on erinevaid mooduseid:

• Ämmaemand kuulab väikese ultraheli monitori abil loote südametoone aeg-ajalt, aga vähemalt 1 minuti iga 15-30 minuti järgi.

• Sinu beebi südametegevust ja emaka kontraktsioone jälgitakse elektroonselt KTG (KardioTokoGraafi) aparaadi abil. Andurid kinnitatakse Sinu kõhu külge spetsiaalselt vööde abil.

• Mõningatel juhtudel võib osutuda vajalikuks südametegevuse jälgimine beebi pähe kinnitatava spetsiaalse anduri abil. Andur asetatakse lapse pähe vaginaalse läbivaatuse käigus, looteveed peavad olema puhkenud, vajadusel veekott avatakse. Ämmaemand või arst selgitavad Sulle kindlasti sellise jälgimise vajalikkust.

Sünnituse kiirendamine e. stimulatsioon

Sünnitus võib aeglustuda kui emakakontraktsioonid ei ole piisavalt tugevad või sagedased, või beebi edasiliikumine sünnitusteedes on oodatust aeglasem. Sellistel juhtudel ämmaemand või arst selgitavad Sulle vajadust sünnitustegevuse intensiivistamiseks erinevate võimalik meetodite abil:

• looteveekoti avamine,

• kui sellest ei piisa, rakendatakse veenisisest tilkinfusiooni hormooniga, mille toimel emakakontraktsioonid aktiveeruvad,

• peale tilkinfusiooni asetamist vajab beebi südametegevus pidevat monitoorimist.

Sünnituse teine e. väljutusperiood

See periood algab emakakaela täieliku avatusega ja lõppeb kui beebi on sündinud. Ämmaemand aitab Sul leida mugava sünnitusasendi ja juhendab Sind pressitunde tekkimisel.

Sünnitamiseks tuleb valida asend, mis teeb sünnitamise Sinu jaoks kergemaks. Sa võid soovida olla voodis, selg toetatud patjadega või püsti, istuda, põlvitada või kükitada. Kui Sa tunned end väga väsinuna, võib kõige mugavamaks osutuda külili asend. Kasulikuks võib osutuda, kui oled meelepärase asendi varem järele proovinud.

Pressimine

Kui emakakael on täiesti avatud, võid hakata pressima, kui tunned selleks vajadust emakakontraktsioonide ajal. Selleks:

• Tee kaks sügavat hingetõmmet kontraktsiooni alguses ja pressi allapoole.

• Tee vajadusel veel üks hingetõmme.

• Jätka pressimist seni kuni emakakontraktsioon kestab.

• Peale iga kontraktsiooni puhka ja valmistu järgmiseks.

Sünnituse teine periood on raske töö, milles ämmaemand saab Sind toetada ja julgustada. Sama suur roll on Sinu tugiisikul. See periood kestab tavaliselt tunni või veidi enam.

Sünnitus

Väljutusperioodis liigub Sinu beebi pea allapoole kuni on nähtav tupepilust. Kui pea on nähtav, võib ämmaemand paluda Sul lõpetada pressimise ja teha mõned kiired lühikesed hingetõmbed, puhudes õhku suu kaudu välja. Sellisel moel sünnib beebi pea aeglaselt ja õrnalt, lastes lahkliha limaskestal ja lihastel venida ilma rebenemata.

Lahkliha venib enamasti hästi, kuid võib ka rebeneda. Mõnikord, vältimaks lahkliha rebenemist või vajadusel kiirendada sünnituse toimumist ämmaemand võib sooritada lahkliha pilustuslõike e. episiotoomia. Hiljem haav õmmeldakse lokaalanesteesias ja lahkliha paraneb kiiresti.

Kui beebi pea on sündinud, on enamus raskest tööst seljataga. Ühe-kahe kerge pressiga sünnib beebi keha kiirelt ja kergesti. Beebi asetatakse kohe Sinu kõhule enne nabaväädi läbilõikamist ämmaemanda või partneri poolt. Vastsündinu on tavaliselt kaetud võidega, mis kaitseb teda emaka sees.

Nahk-naha kontakt

Nahk-naha kontakt aitab luua sidet ema ja lapse vahel , mistõttu on oluline asetada beebi ema kõhule kohe peale sündi, enne nabaväädi läbilõikamist (arvestades ema seisundit, vanemate ootusi, vastsündinu seisundit).

Beebi kuivatatakse, pannakse pähe müts, asetatakse ema kõhule ning kaetakse sooja rätikuga (vajadusel tekiga). Nabaväät klemmitakse ja lõigatakse läbi kui laps on ema kõhul.

Esmane imetamine toimub sünnitustoas. Vastsündinule tuleb anda võimalus ise rinnale roomata ja rinda haarata. Beebi tuleks rinnale asetada nii ruttu kui võimalik peale sünnitust. See soodustab hilisemat rinnaga toitmist ning parandab emaka kokkutõmbamist. Beebi on valmis imema vahetule peale sündi, kuigi lühiajaliselt. Neile lihtsalt meeldib tunda rinnanibu oma suus.

Lapse mõõtmised toimuvad enne sünnitusjärgsesse palatisse minemist kus võimalusel/vajadusel vaatab  lapse üle ka lastearst (esmane vaatlus hiljemalt 12 tunni jooksul).

Sünnituse kolmas e. platsentaarperiood

Peale beebi sündi aitavad uued kontraktsioonid väljutada platsenta. Ämmaemand võib soovida platsenta sündimise kiirendamiseks ja verejooksu vältimiseks teha süsti hormooniga, mis kiirendab emaka kokkutõmbeid.

Sünnitusjärgne periood

Sinu beebi tahab olla koos Sinuga peale sündi. See aeg koos beebi ja isaga on väga eriline. Beebi kontrollitakse ämmaemanda või lastearsti poolt, kaalutakse ja mõõdetakse ning varustatakse Sinu nime sildiga.

Peale sündi soovitab ämmaemand beebile teha ühekordse süsti K vitamiiniga, mis aitab ära hoida vastsündinutel esinevat veritsushäiret (loote hemorraagiline tõbi). Süstist keeldumise korral anna sellest varakult ämmaemandale teada.

Õmblused

Väikesed rebendid ja marrastused paranevad enamasti iseenesest ja ei vaja õmblemist. Kui on rebendeid, mis vajavad õmblemist, siis teeb seda ämmaemand või arst lokaalanesteesiat kasutades. Sinu beebi võib sel ajal olla Sinu kaisus.

Sünnitusvalude leevendamine

Sünnitus on salati valulik, seetõttu on oluline teada, millised on võimalused sünnitusvalude leevendamiseks.

Eneseabi:

• Püüa rohkem teada sünnituse olemusest. Mida rohkem sa tead, seda vähem oled sa hirmul. Püüa leida vastused oma küsimustele kas ämmaemanda käest või külastades perekooli loenguid.

• Õpi lõõgastus- ja hingamisharjutusi.

• Sünnituse ajal püüa olla aktiivne, valu tugevus sõltub kehaasendist, proovi olla põlvili, jaluta või kõiguta ennast edasi-tagasi.

• Võimalusel võta kaasa tugiisik või kasuta tasulist oma ämmaemanda teenust.

• Palu tugiisikul ennast masseerida.

• Kasuta vanni või dušši.

Veeprotseduurid

Vesi aitab Sul lõõgastuda ja muuta emakakokkutõmbeid vähem valulikeks. Vesi peab olema soe, aga mitte üle 37,5 C.

Naerugaas

Kasutatakse hapniku ja lämmastikoksiidi segu. Gaasi sissehingamine leevendab valu. Toime saabub 15-20 sekundi jooksul. Seetõttu tuleks hingata maski abil sisse just valu alguses.. Toime on parem aeglase, rahuliku hingamise korral. Gaas ei ole kahjulik sinu beebile, kuid võib Su muuta veidi uimaseks, sellisel juhul lõpeta gaasi kasutamine.

Valuvaigistid

Mõningal juhul on abi valuvaigistitest, mis süstitakse Sinu reide või tuharasse. Peamisteks ravimiteks on NoSpa ja Pethidin, need ravimid aitavad lõõgastuda, mis leevendab valu. Toime saabub 15-20 minutit peale süstimist ja kestab paar tundi. Ravimite kasutamine vahetult enne sünnitust ei ole hea, sest need võivad pärssida pressimisjõudu.

TENS 

TENS on nahakaudne elektriline närvistimulatsioon, milleks kasutatakse spetsiaalset aparaati. Meie haiglas seda veel ei ole, küll aga võid oma aparaadi haiglasse kaasa võtta. Eriti efektiivne on TENS sünnituse algfaasis seljavalude leevendamisel.

Epiduraalanalgeesia

Sellisel juhul anestesioloog viib spetsiaalse kateetri sinu selga, närvijuurte lähedale ja sinna süstitakse spetsiaalset valuvaigistit, mis blokeerib valutunde edasiliikumise sünnitusteedest ajju. Epiduraali kasutatakse eriti valulike sünnituste puhul või väga stressis sünnitajatele. Peale epiduraali asetamist vajab beebi südametegevus pidevat monitoorimist, sageli kinnitatakse selleks andur beebi pea külge. Epiduraal võib mõnevõrra langetada vererõhku, mistõttu asetatakse ka veresoonde tilguti, mille abil saab vererõhku stabiliseerida. Samuti võib pikeneda sünnituse teine periood, mistõttu ravimit ei manustata peale emakakaela täielikku avanemist.