Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Pelglikkus ja sotsiaalfoobia

Pelglikkusel on palju ühist kerge hirmuga, kuid see tegelikult ei sega sinu elu. Paljud meist on pisut mures ja pelgavad kohtumisi uute inimestega, kuid me saame hakkama ja isegi naudime seltskonda. Ka foobia on hirm, kuid selle sügavam vorm. Paljud inimesed kardavad näiteks kõrgust või ämblikke, kuid see ei takista neil tegemast seda, mida nad soovivad.

Kui hirmude käes kannatatakse liiga tihti ja kergesti ning see segab sul elu nautimast, siis on hirm muutunud foobiaks. Sotsiaalfoobia korral oled sa teistega koos olles väga ärevil, sest sa kardad, et teised inimesed kritiseerivad sind või kardad käituda kuidagi valesti, mille tagajärjel võid tunda piinlikkust. Samuti tunned ennast halvasti siis, kui pead teiste seas sõna võtma või esinema. Sel puhul hakkad selliseid sotsiaalseid olukordi vältima.

On olemas kaks peamist sotsiaalfoobia tüüpi: üldine sotsiaalfoobia ja spetsiifiline sotsiaalfoobia.

Üldine Sotsiaalfoobia: Tegevused Ja Tunded

  • Muretsed, et teised inimesed vaatavad ainult sind ja märkavad kõike, mida teed.

  • Sul on raske käia rahvarikastes kohtades, näiteks poes.

  • Muretsed väga, kui sööd või jood avalikus kohas.

  • Sa ei käi rannas, sest kardad lahti riietuda (mida teised küll mõtlevad!).

  • Sa ei julge teiste ees avaldada oma mõtteid ja tundeid.

  • Sul on raske siseneda tuppa, mis on rahvast täis (kõik vaatavad mind!).

  • Sa istud alati ukse lähedal, sest siis on hea minema lipsata (see pole klaustrofoobia).

  • Manustad enne rahvarikkasse kohta minemist alkoholi, et hirm oleks väiksem.

  • Analüüsid pidevalt seda, kuidas möödunud situatsioonis käitusid.

  • Kardad, et teed ennast teiste ees lolliks.

  • Mõtled ette väga üksikasjalikult, mis kõik võib juhtuda.

  • Sa ei suuda teha seda, mida tegelikult soovid.

Spetsiifiline Sotsiaalfoobia

Paljude inimeste töö on selline, kus nad peavad olema tähelepanu keskpunktis (müügimehed, näitlejad, õpetajad jne). Spetsiifilise sotsiaalfoobia korral saad sa teiste inimestega probleemideta suhelda, kuid muutud murelikuks ja hakkad kokutama siis, kui pead rääkima suurele auditooriumile. Siis võib suu nii kuivama hakata, et ei saa üldse rääkida. Seda võib juhtuda mõnikord isegi nende inimestega, kes regulaarselt suurele kuulajaskonnale esinevad.

Mõlemad sotsiaalfoobia tüübid tekitavad järgmisi füüsilisi sümptomeid:

  • suu kuivus;

  • higistamine;

  • süda puperdab või on raske tunne südames;

  • ingad liiga kiiresti, mis tekitab tuimust või torkimistunnet varvastes ja sõrmedes.

Need sümptomid on väga murettekitavad ja tõstavad ärevuse taset veelgi. Ka teised inimesed näevad sinu ärevust, sest sa punastad, kogeled ja värised. Sinu negatiivne ettekujutus lähebki täide. Sa muretsed niigi palju selle pärast, et ärevus välja ei paistaks, aga ikka see ei õnnestu. Sinu mure on sellel hetkel sinu vaenlane.

Paanikahood

Sotsiaalfoobia võib teinekord tekitada ka paanikahoo. See kestab tavaliselt lühikest aega, nt paar minutit, mille jooksul tunned, et kaotad täielikult enda üle kontrolli. Võid tunda, et lähed kohe hulluks või sured. Tavaliselt püüad sa koheselt sellisest olukorrast väljuda, mis paanikahoo tekitas. Hoog saavutab maksimumi kiiresti ja seejärel möödub, jättes järele nõrkuse ja kurnatuse tunde. Kuigi sellised hood on ebamugavad taluda, mööduvad nad iseenesest ja ei kahjusta sind füüsiliselt.

Kuidas sotsiaalfoobia mõjutab inimeste elu?

Paljud inimesed korraldavad oma elu ümber vastavalt sellele, millised sümptomid neil on. Nad hakkavad vältima olukordi ja tegevusi, mida nad eelnevalt on nautinud. Näiteks ei minda enam lastevanemate koosolekule, ei käida poes või teatris. Võidakse isegi tööl jääda teistest maha või eemale, kuigi nende professionaalsus lubaks tõusta karjääriredelil kõrgemale. Paljudel raske foobiaga meestel on raske hoida pikaajalisi suhteid.

Mis põhjustab sotsiaalfoobiat?

Seda täpselt ei teata. On kindlaks tehtud, et eelsoodumus on neil inimestel, kellel on oma käitumise üle avalikes kohtades eriti kõrged standardid ning nendel, kes lapsena kokutasid. Sotsiaalfoobiaga on kimpus viis inimest sajast ja naisi mõjutab see kolm korda enam.

Kas on ka komplikatsioone?

  • Depressioon: sa võid olla sotsiaalsest foobiast nii häiritud, et tekib depressioon. Sel juhul on depressioon juba omaette haigus.

  • Agorafoobia: kui sa pidevalt väldid nii inimesi kui avalikke kohti, võid lõpuks hakata kartma ka ruume või kohti iseenesest, mis siis, et seal inimesi polegi. Ühel päeval võid leida ennast olukorrast, kus sa ei julge enam oma kodustki lahkuda.

  • Alkoholi ja teiste mõnuainete kasutamine: sa võid hakata kasutama alkoholi või rahusteid, et tulla oma tunnetega paremini toime. On oht, et jääd neist ainetest sõltuvusse.

  • Füüsiline tervis: vaatamata sellele, et sotsiaalfoobiaga kaasnevad ärevus ja paanikahoog, ei tõsta see südameinfarkti haigestumise riski.

Millest võiks abi olla?

  • Kui oled juba oma iseloomult uje ja arg, võib olla kasu õppida psühholoogi juhendamisel enesekehtestamist või minna eneseabi kursustele.

  • Õpi ära mõned lõdvestumise võtted (raamatu või DVD abil).

  • Kirjuta üles enda mõtted ja tunded sellest, kui pead minema kohta, mida pelgad. Nii on lihtsam oma mõttemalle muuta.

  • Ürita rohkem kuulata seda, mida teised räägivad. Mõtetest nagu „mida teised sinust mõelda võivad“ ei ole sulle kasu.

  • Lõpeta „ohutu käitumine“ ja alusta kõige lihtsamast, alusta samm-sammult.

  • Sotsiaalsete oskuste treening: inimesed püüavad hakata rääkima võõra inimesega, saades selle kohta tagasisidet. Vestlust juhib terapeut.

  • Kokkupuude hirmu tekitava olukorraga samm-sammult: teed loetelu hirmu tekitavatest olukordadest ja alustad sellest, mida kõige vähem kardad. Seda võiks teha koos psühholoogiga.

  • Kognitiiv-käitumuslik teraapia: koostöös psühholoogiga.

  • Antidepressantravi: küsi oma arstilt, kas sinu foobia vajab ka medikamentoosset ravi.

Kasutatud kirjandus:

Craig, A. & Tran, Y.(2006) Fear of speaking: chronic anxiety and stammering. Advances          in Psychiatric Treatment, 12: 63-68.

Rapee et al. (2007) Treatment of social phobia through pure self-help and therapist-       augmented self-help. Br J Psychiatry.2007; 191: 246-252.

Veale, D. (2003) Treatment of Social Phobia. Advances in Psychiatric Treatment, 9: 258-          264.

 

Koostaja: Psühhiaatria Kliinik; õde Külli Kolberg, veebr. 2012

Koostatud/Ajakohastatud 27.07.2021