Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Kõrgusest tingitud haigussümptomid ehk Mäehaigus

Reisimine või matkamine suurtel kõrgustel, eriti mägedes, võib mõnikord põhjustada tervise probleeme, mida tuntakse „mäehaiguse“ nime all. Mäehaiguse teket mõjutavad paljud erinevad faktorid, millest olulisemad on:

  • hapnikuvaegus, tingitud hapniku osarõhu langusest sissehingatavas õhus;

  • ultraviolettkiirgus;

  • organismi vedelikukadu;

  • õhutemperatuur;

  • tõusu kiirus;

  • füüsilise pingutuse intensiivsus;

  • vanus ja sugu.

Mäehaigusel on 3 erineva raskusega vormi sõltuvalt sellest, millise organi sümptomid domineerivad.

Äge mäehaigus (AMS - Acute Mountain Sickness)

See on aklimatiseerumata organismi vastureaktsioon kõrgusest tingitud keskkonnamuutustele. Liikudes järgmisele kõrgusele (umbes 2500 meetrit üle merepinna), reageerib keha vähenevale hapniku kogusele ning võib tekkida hüpoksia (hypoxia). Organism püüab hüpoksiaga toime tulla hingamissageduse tõstmisega, see aga põhjustab vedelikukaotust ja süsihappegaasi osarõhu langust. Tekib südame löögisageduse ja vererõhu tõus. Edasi suureneb punavereliblede hulk. Ägedale mäehaigusele on iseloomulikud järgmised sümptomid:

  • peavalu;

  • väsimus, nõrkus;

  • peapööritus;

  • isu puudumine,

  • iiveldus, oksendamine,

  • hingeldus;

  • häirunud uni.

Tavaliselt ei ole soovitatav tõusta üle 700-800 meetri päevas ning enne edasiliikumist tuleks samal kõrgustasemel ka ööbida. Äge mäehaigus võib mööduda ja ei nõua ilmtingimata laskumist madalamale, kui anda kehal aega aklimatiseeruda.

Kõrgusest tulenev ajuturse (HACE - High Altitude Cerebral Edema)

Võib tekkida siis, kui mäehaiguse sümptomitele ei pöörata tähelepanu ja jätkatakse liikumist järgmistele kõrgustele. Koevedeliku kogunemise tõttu ajju tekib ajuturse. Suureneb aju rõhumine koljule, ägenevad peavalud. Klassikalisteks tundemärkideks on:

  • tugev peavalu;

  • oksendamine;

  • ekstreemne väsimus ja nõrkus,

  • kõndimisraskused - inimene käitub, nagu oleks joobes;

  • koordinatsiooni ja orientatsioonivõime kaotus;

  • mõtlemisvõime hägustumine.

Seisund on eluohtlik, vajab kohest laskumist madalamatele kõrgustele ja võimalusel arstiabi.

Kõrgusest tulenev kopsuturse (HAPE - High Altitude Plumonary Edema)

Mäehaiguse eluohtlik vorm. Kopsu koguneb vedelik, mis takistab kogu kopsu pinna kasutamist hapniku omastamiseks. Sümptomiteks on:

  • hingeldus;

  • õhupuudus,

  • köha - sageli koos roosa rögaga;

  • huuled ja sõrmeotsad on hapniku puuduse tõttu sinakad või hallid;

  • suur väsimus.

Sümptomid tekivad tavaliselt teisel-kolmandal päeval pärast kiiret kõrguse kasvu. Ainukeseks ravimeetodiks on kiire laskumine madalamale ja lisahapniku juurdeandmine. Kui selline võimalus puudub, võib haigus lõppeda surmaga. Kopsuturse tekkimine võib viia sageli ka ajuturseni.

Mida saaksin ise teha?

Kõige parem on kuulata oma keha ja kontrollida ka kaaslaste seisundit. Kui sul on ägeda mäehaiguse sümptomid, siis võiksid oodata päev või paar, kuni keha aklimatiseerub. Samuti on oluline puhkus ja piisav vedeliku tarbimine. Hingamise sageduse kiirenemisega seoses suureneb ka vedelikukaotus välja hingatava õhu kaudu. Energiakulu tõuseb kuni 6000 kcal-ni päevas. Piiratud hapnikutarbimise tingimustes on soovitatav süüa vähem rasvast, kuna rasva põletamiseks kulub rohkem hapnikku ja rohkem süsivesikuid. Samas ei tohi unustada ka valke, mille omastamine väldib lihaste taandarengut. Uuesti võib tõusu alustada alles siis, kui sümptomid on täielikult taandunud.

Kui sul on tõsisemad sümptomid nagu HACE või HAPE, tuleks teistel üritada sind kohe aidata laskuda madalamale ning saada kiiresti arstiabi. Raviga viivitamine võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid või isegi surma.

Ravi

Kõige parem ravi on laskumine madalamale. Peavalu korral võib võtta ravimeid nagu Ibuprofen, Paracetamol või Aspiriin. Samuti võib abi olla Deksametasoon’ist, sest see ravim aitab vältida ajuturset.

Rakemate juhtumite korral nagu on HACE või HAPE tuleb kiiresti laskuda madalametele kõrgustele ja võimalusel saada arstiabi. Mäehaiguse ravis kasutatakse ka Nifedipiin’i, 10 mg neli korda päevas. Kopsuturse korral manustada hapnikku. Kui lisandub ka ajuturse, tuleb manustada 8 mg Deksametasoon’i ja edasi 4 mg iga kuue tunni järel. Suurte ekspeditsioonide käigus on kasutatud ka ülerõhu kambreid, nn. Gamow’i kambrit.

Kuidas probleeme ära hoida?

  • Ära roni või matka sinna, kuhu keha minna ei taha;

  • ka väiksematel kõrgustel on ohutum liikuda mitmekesi,

  • anna kehale aega harjuda järgmise kõrgusega päev või paar. Kiirustamine ei tule tervisele kasuks!

  • Loobu raskest füüsilisest tööst mägedes, alkoholist ja unerohust;

  • Kui keha on harjunud, võib proovida liikumist järgmisele kõrgusele, kuid magama tulla siiski samale kõrgusele, kus enne oldud;

  • kuula oma keha ja jälgi ka kaaslaste olukorda!

Kasutatud kirjandus:

Hackett PH, Roach RC. High-altitude illness. N Engl J Med 2001; 345:107.

Schoene RB. Illnesses at high altitude. Chest 2008; 134:402.

Strom BL, Schinnar R, Apter AJ, et al. Absence of cross-reactivity between         sulfonamide antibiotics and               sulfonamide nonantibiotics. N Engl J Med 2003; 349:1628.

 

Koostaja: Psühhiaatria Kliinik; õde Külli Kolberg

Koostatud/Ajakohastatud 27.07.2021