Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Antidepressandid

Antidepressandid on ravimid, mis leevendavad depressiooni sümptomeid. Nad on välja töötatud 1950 datel aastatel ja on kasutuses tänapäevani. Antidepressandid jagunevad:

  • TTA (Tritsüklilised antidepressandid)
  • MAO (monoamiinoksüdaasi inhibiitorid)
  • SSRI (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid)
  • SNRI (serontoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid)
  • NASSA (noradrenaliini ja serotoniinenergilised antidepressandid)

 

Kuidas antidepressandid töötavad?

Teadlased on kindlaks teinud, et antidepressandid suurendavad aju kemikaalide, eriti serontoniini ja noradrenaliini aktiivsust ajus. Just nende kemikaalide muutused ajus arvatakse olevat kaasatud depressiooni tekkimisse. Signaale ühest ajurakust teise vahendab aju neurotransmitterite kaudu.

Millal antidepressante kasutatakse?

  • Mõõdukas kuni raske depressioon
  • Raske ärevus ja paanikahood
  • Obsessiiv - kompulsiivne häire
  • Krooniline valu
  • Söömishäired
  • Traumajärgne stressihäire

 

Kui sul pole selge, miks on antidepressandid sulle määratud, siis küsi seda õe või arsti käest.

Kui hästi antidepressandid toimivad?

See on huvitav. On tehtud katseid, kus peale 3 kuulist antidepressantravi on inimeste osakaal, kes ennast palju paremini tunnevad, kuni 65%. Samas tunnevad ennast paremini ka 35% inimestest, kes said platseebo ravimit. On üllatav, et platseebot saanud inimesed hindasid oma tervist paremaks, aga seda saab seostada kõikide ravimitega, mis mõjutavad meie enesetunnet. Mõju on sarnane valuvaigistite võtmisega. Piisab teadmisest, et võetakse rohtu, meel rahuneb ja juba ongi veidi parem olla.

Kas uuema põlvkonna ravimid on paremad?

Jah ja ei. Vanemad ravimid (nt. tritsüklilised) on sama tõhusad kui uuemad (SSRI), kuid uuematel arvatakse olevat vähem kõrvaltoimeid. Kõige suurem eelis uuematel ravimitel on see, et nad pole nii ohtlikud, kui keegi võtab üledoosi.

Kas antidepressantidel on ka kõrvaltoimeid?

Kõikidel ravimitel, ka antidepressantidel, on kõrvaltoimeid. Ravimi infolehelt kõrvaltoimeid lugedes võib sind lausa murelikuks teha. Seal on rohkem informatsiooni, kui mis tahes teisel ravimilehe osal. Miks? Üks ravim võib mõjuda eri inimestele väga erinevalt. Mis ühe jaoks on kõrvaltoimete tõttu vähem talutavam, võib teisele inimesele jällegi väga hästi sobida. Seepärast ongi kõrvaltoimete nimekiri ravimite infolehel vahel lausa jahmatavalt pikk. Juhul, kui inimene üldse kogeb mõnda kõrvaltoimet, siis see kaob, kui su keha on ravimiga kohanenud. On kindlaks tehtud, et teades ravimi kõrvalmõjusid, sa suure tõenäosusega mõnda neist ka tunnetad.

Lisaks kõrvaltoimetele on mõningatel ravimitel ka koostoimed, näiteks muude ravimite või alkoholiga. Seega tasuks alati arstiga rääkida nendest ravimitest, mida muude terviseprobleemidega seoses igapäevaselt kasutate.

Mõned kõrvaltoimed, mida võid antidepressante võttes kogeda

TTR

Võivad mõningatel inimestel põhjustada: suukuivust, südame pekslemist, kõhukinnisust, unisust ja kehakaalu tõusu. Vanematel inimestel, kes põevad südamehaigusi võib ravi alguses olla segasust, vererõhu langust ja sellega kaasnevalt kukkumisi. Meestel võivad tekkida erektsiooni häireid või hilinenud ejakulatsioon. Suurim oht on ravimi üleannustamisel.

SSRI ja SNRI

Esimesel nädalal võib esineda tunne, et haigus süveneb ja ärevus suureneb. See läheb mööda. Ravimeid on parem võtta koos toiduga, sest siis ei tohiks ta põhjustada seedehäireid. Võib häiruda seksuaalne funktsioon ning võib esineda urineerimishäireid. On tavaline, et ravi alguses tunned ennast kehvasti ja võib tekkida soov ennast mingil moel vigastada. Kui sellised tunded tekivad, siis räägi sellest õele või arstile.

MAO

võib tõsta vererõhku. Mitte juua punast veini ja õlut.

NASSA

sama nagu SSRI, kuid võib põhjustada vähem seksuaalseid probleeme.

Kas ma võin autoga sõita?

Mõned antidepressandid teevad tõepoolest uniseks või aeglustavad sinu reaktsiooni. Suurema tõenäosusega juhtub seda vanematel inimestel. Pea meeles, et depressioon iseenesest segab kontsentreerumast autosõidule ja seega põhjustada õnnetust. Täpsemalt küsi õe või arsti käest.

Kas antidepressandid tekitavad sõltuvust?

Antidepressandid ei põhjusta sõltuvust. Küll võid sattuda sõltuvusse rahustitest, alkoholist, nikotiinist, narkootilistest ainetest. Ravi lõppedes ei teki sul iha antidepressandi järele. Mõnedel inimestel võib ravi lõppemisel SSRI ja SNRI antidepressantidest tekkida nn võõrutusnähud, mis kaovad 2 nädala jooksul.

Võõrutusnähud võivad olla:

  • gripilaadsed sümptomid;
  • seedehäired;
  • ärevus, pearinglus;
  • elavad unenäod;
  • sipelgate tunne jäsemetes.

 

Antidepressantravi ei lõpetata ära järsult, vaid vähendades järk - järgult ravimdoosi. Nii on tõenäolisem, et võõrutusnähte ei teki või siis on nad kergemini talutavamad. Seega katkestades ise ravi mingil põhjusel, võib teie enesetunne pigem halveneda, kuna õige varsti olete tagasi algse seisundi juures. Räägi õe või arstiga oma tunnetest seoses ravimite võtmisega.

Antidepressandid ja rasedus

Alati on parem võtta raseduse ajal võimalikult vähe ravimeid. Siiski võid olla üks neist naistest, kes vajavad siiski ravi, et jääda või saada terveks. Aruta neid riske koos arstiga.

Aga rinnapiimaga lapse toitmine?

Paljud naised ei imeta last, kui peavad võtma antidepressante. Seegi olukord vajab raviarstiga nõu pidamist. Võiksid mõelda:

  • Mis eelised on lapsel rinnapiimaga toitmisel?
  • Kas antidepressant imendub rinnapiima?
  • Kui suur võib olla risk, et ravi pooleli jätmisel muutub sinu seisund niivõrd, et sa ei suuda hooldada oma last?

 

Kuidas antidepressante võtta?

  • Tavaliselt alustab arst väiksemate annustega. Vajalik on järjepidev ravimi võtmine ja kohtumine aeg - ajalt arsti või õega, et rääkida kuidas ravi edeneb.
  • Väga oluline on mitte lõpetada ravimi võtmist ka siis, kui tunned mõnda kõrvaltoimet. Püüa ühendust võtta õe või arstiga, et saaksid rääkida sellest.
  • Võta ravimit iga päev nii, nagu arst on määranud. Kui mitte, siis antidepressant ei tööta sinu kasuks.
  • Varu veidi kannatust. Antidepressandid hakkavad mõjuma nädala või kahe pärast. Täieliku efekti saavutamine võib võtta aega.
  • Ole järjekindel. Enneaegne antidepressantide võtmise pooleli jätmine on sagedaseim põhjus, miks depressioon tagasi tuleb.
  • Alkoholi pruukimine koos antidepressantidega ei ole soovitatav. Alkohol võib muuta depressiooni hullemaks, võib teha sind aeglasemaks ja unisemaks. Keelatud on autoga sõitmine alkoholi pruukimise ajal.
  • Hoia ravimeid kohas, kus lapsed neid kätte ei saaks.
  • Kui tekib kiusatus võtta ravimeid rohkem kui raviplaan ette näeb, siis võta ühendust õe või arstiga ja räägi sellest. Anna ravimid niikaua kellegi teise hoida.

 

Kaua pean antidepressante võtma?

  • Antidepressandid ei pruugi eemaldada tegelikku depressiooni põhjust või seda lõplikult välja ravida.
  • Ravi on pikaajaline. Kui lõpetate ravi enneaegselt, on suurem tõenäosus, et depressiooni sümptomid tulevad tagasi. Enamik arste soovitavad jätkata ravi 6 kuud pärast seda, kui hakkad tundma ennast paremini. Kuid ravi võib olla ka aastate pikkune.
  • Tasub mõelda ka seda, et mis on teinud sind nii haavatavaks või milline elusituatsioon võis/võib põhjustada depressiooni. Sellega tegeledes on suurem tõenäosus, et depressiooni sümptomid ei kordu. Soovitav on kasutada psühhoterapeudi abi.

 

Aga kui depressioon tuleb tagasi?

Tõepoolest tuleb mõnedel inimestel depressioon tagasi. Suure tõenäosusega tuleb siis ravi jätkata pikaajaliselt, et peatada järjekordse depressiooni tagasitulek. Suurim riskirühm on vanemad inimesed, kellel kipub olema aastas mitu depressiooni perioodi.

 

Mis juhtub kui ma ei taha võtta antidepressante?

Seda on raske öelda. See sõltub, kui sügavad on sinu depressiooni sümptomid, kui kaua olete neid tundnud jne. On tõendust leidnud, et enamik kergeid depressioone mööduvad umbes 8 kuu jooksul. Aruta oma arstiga, kas on teisi võimalusi sinu depressioonist jagu saamiseks.

Mida ma ise saaksin teha?

Jah, ravimitest üksi ei pruugi aidata. Oluline on leida võimalusi, kuidas parandada enesetunnet, sest siis on suurem tõenäosus, et depressioon ei kordu. Mõningad variandid:

  • leia inimene, kellega saad vabalt suhelda;
  • tee regulaarselt trenni või suurenda füüsilist koormust;
  • muuda vajadusel elustiili (lõpeta alkoholi, suitsu tarbimine);
  • vaata üle ja vajadusel muuda oma toitumisharjumusi;
  • kasuta eneseabi tehnikaid (küsi oma psühhoterapeudilt);
  • kasuta lõõgastavaid vahendeid (muusika, kunst jne);
  • leia võimalusi, et lahendada see probleem, mis tekitas depressiooni;
  • nõustamine ja psühhoteraapia aitavad sul välja arendada probleemilahendus tehnikaid
  • uuringud näitavad, et kõige parema tulemuse saab kui ühendada antidepressantravi, psühhoteraapia ja inimese enda tahe saada terveks. Seega tasuks ikka ja jälle meenutada endale, et mis on ravi eesmärk.

 

Kasutatud kirjandus:

Antidepressant drugs and generic counselling for treatment of major depression in         primary care: randomised trial with patient preference (2001) British Medical    Journal 322: 772 Compares antidepressants and counselling.

Antidepressant discontinuation reactions  (1998)  British Medical Journal 316: 1105-     1106.

Depression in primary care  (1993) Treatment of major depression by M.D         Rockville, US Department of Health and Human Services. Clinical practice         guidelines No. 5. A review of the effectiveness of antidepressants and other      treatments of depression.

Koostaja: Psühhiaatria Kliinik; õde Külli Kolberg

Koostatud/Ajakohastatud 27.07.2021